Nädalalõpp läheneb

See nädal on olnud täis sebimist. Alles see oli kui mõtlesin, et reedeks olen omadega ree peal ja võin rahuliku südamega minna Winny Puhhi esinemist nautima. Aga mõned kõvad pähklid vajavad veel katkihammustamist. Täna ilmselt mitte, ehk homme... Suurim neist on seotud minu reisiga Kopenhaagenisse järgmisel kolmapäeval- nimelt pean ma seal üles astuma ettekandega teemal "Quality assurance in quidance provision" ja ma ei suuda kuidagi endal peas mingit korda tekitada selles osas, et mida üldse rääkida. Noh loodan, et öö jooksul tekib mingeid ideid- homme on meil enamus osakonnast jooksus, nii et peaks olema hea rahulik sellega tegeleda. Üldse on mul nõme komme jätta olulised ettevalmistused viimasele minutile, et siis higistada ja rabeleda ja lubada, et järgmine kord ma hakkan varakult pihta. Vähemasti ma ei kahtle oma võimes end kiirelt aktiviseerida, kui vajadus tekib. Üldse, kumb on parem, kas see, kui molutad poole nädalast ja siis rabeled hing niidiga kaelas teise poole või see, et teed iga päev mõõdukas koguses tööd? Mina aga usun sellese, et laiskus on edasiviiv jõud.