raamatud

No hea küll, ma siis kirjutan natuke jälle. Viimsel ajal pole nagu seda tuju peale eriti tulnud.

Hetkel on mul orbiidil kaks suurepärast raamatut.

Esiteks avastasin ma, et oleks hea mõte trollis tööle ja koju sõites midagi lugeda, et ei oleks täiesti raisatud aeg (ja värvikaid tegelasi keda jõllitada juhtub ka harva silmapiirile, mingeid konflikte ega avariisid ei ole ka ette tulnud). No ja selleks sobis minu meelest suurepäraselt Nick Honrby "High Fidelity" (eesti keeles ka kuuldavasti olemas "Elu edetabelid" nime all). Ma olen seda raamatut tahtnud lugeda sellest ajast saati, mil ma esimest korda filmi nägin. Aga ei ole kätte juhtunud. Ja nüüd siis poes sobrades leidsin selle inglisekeelse versiooni. Aaaahhhh, suurepärane, lihtsalt suurepärane!!! Ainus asi, mis mind häirib, on see, et teatud lõikude juures tulevad pildid filmist silme ette. Oleks tahtnud puhta lehena seda raamatut lugeda aga noh... pole ka hullu. Ühesõnaga, kes veel lugenud pole: L-U-G-E-G-E! Ja kui keegi teist pole filmi näinud, siis... nojah, selle kohta ei oska ma midagi öelda.
Ja lugege kindlasti inglise keeles, kui vähegi saate- pole üldse raske tekst. Pealegi on siinmail vähemalt inglisekeelsed raamatud umbes 2 või 2,5 korda odavamad kui eestikeelsed. Mõnikord ajab see küll hullult närvi.

Teine raamat on mul praegu nn öökapiraamat, kuigi mul öökappi ei ole. Või siis pigem nagu diivaniraamat. Selleks on Tsehhovi Humoorikad jutustused (pealkirjaga võin natuke puusse panna aga mõte jääb samaks). Pean tunnistama, et avastasin Tsehhovi alles hiljaaegu (kui mitte arvestada juhuslikke teatrikülastusi ja kooli ajal loetud juhuslikke jutustusi). Aga võtta ette terve paks jutustuste raamat- seda pole veel juhtunud. Nüüd siis oli aeg küps ja kui ma olin poes lugenud läbi esimese jutu esimese lehekülje, ei mõelnud ma pikalt. Ai mulle meeldib vene huumor (kui selline asi olemas on) ja kõnepruuk- vähemalt kõnealuse ajastu oma. No ja nii ma seda siis loengi ja mugistan vaikselt naerda. Väga mõnus on.