rohenäpp

Viimasel ajal on hakanud tunduma, et sellest linnastumisest hakkab kõrini saama. Sümptomid on järgnevad:
1. vastupandamatu soov kõndida muru peal asfaldi asemel (kasutan seda võimalust üpris mõõdukalt, st kui otsetee viib üle muru, siis ma seda ka kasutan- jah, selle kohta oli ju üks kurjakuulutav multikas kunagi, brr. Ärge siis imestage, kui minu asemel väike põrsas ametnikku mängima hakkab.)
2. vastupandamatu soov sõrmipidi mullas songerdada- noh, selle asja ma lahendasin ära paari lillepoti ja 10 liitri musta mullaga- mmm, esiteks ajab mind juba mulla lõhn täiesti hulluks (selle kohta on jällegi kurjakuulutav väljend "mulla lõhn on man"). Edasi sel teemal ei fantaseeriks. Ja mullased küünealused likvideerin vee ja seebiga...
3. vastupandamatu soov kasvatada taimi- noh, kuna mul on olemas pirakad lillepotid ja must muld, siis tuli osta vaid seemneid. Otsustasin rõdutomatite ja kuumaasikate kasuks (viimaseid on mu toakaaslane töölt mitu aastat edukalt kasvatanud- et muudkui pistad mulda, ja juulis kannavad vilja, nii et mühiseb). Tomatid said natuke varem mulda ja idanesid üliedukalt- probleem on nüüd selles, et ma ei tea, mida kõigi nende rõdutomatitega peale hakata- meie rõdule mahub neid heal juhul paar tükki kasvama, kuhu ma ülejäänud 50 tükki panen. Minema visata ei raatsi, ikkagi oma käega kasvatatud- paar tükki saab mõnele sõbrale/töökaaslasele ära sokutada. Õnneks on nad praegu kõik ühes potis ja kõigest paari sentimeetri suurused. Juba kujutan ette, et peaks vist trepikotta panema sildi: ära anda rõdutomatid. tasuta.
Kuumaasikad said eile mulda ja idanema pole veel hakanud aga ka nendega võib sarnane probleem tekkida, kui nad massiliselt vohama hakkavad (selle koha peal tuleb mul meelde kurikuulus raamat Trifiidide päev)
Vot nii.