kelgutamine kahjustab teie tervist

On küll lõpmata vahva tuhiseda mäest alla nii, et lumi kahte lehte lendab ja silmad-suud kah seda täis on aga pole sugugi nii vahva jõuda õhtul märgade jalgade ja külmetavate kätega koju, teha üks tuline vann, pugeda voodisse ning ärgata kõigest sellest hoolimata valutava kurguga. Kuid paraku juhtus minuga just nii.
Eile algas jälle talv. Olin vahepeal juba kevadelainele häälestunud, tundes teda lähenevat iga keharakuga- tihased laulsid kevadlaule, tuvid kurameerisid linnatänavail, päike paistis, räästast kukkusid jääpurikad kolks ja kolks...Õhk lõhnas sulanud lume järgi. Ja siis eile, täiesti ootamatult hakkas selline tuisk, et oma tööaknast ei näinud ma enam vastasmajasid. Vastlapäeva pidamiseks oli see kõik loomulikult ideaalne ning selleks ajaks, kui me mäele jõudsime oli lumi poolde säärde. Ja eks me siis kelgutasime kelkude, kilede ja snowtube´idega... Pärast sõime hernesuppi ja vastlakukleid, nagu ikka kombeks on... Ja siis hakkas see osa, kus ma märgade riietega pidin koju vantsima- loomulikult oli ühistranspordiliikluses mõningaid häireid nii, et sai ikka ühe koha peal seista ja ilma nautida...Lumesadu polnud selleks ajaks veel järgi jäänud... Koju jõudes valmistas hoolitsev õde mulle kohe maitsva kodukootud hamburgeri (sellise kapsasalati ja kõige muu juurdekuuluvaga). Ägisedes (hernesupp + vastlakuklid + hamburger + vastlakukkel) ronisingi kuuma vanni, selle järel kohe voodisse. Ja nagu te juba aimata võite, ärkasin mõõduka kurguvaluga. Ja siin ma siis nüüd istun- natuke tõbine ja väljas sajab jälle juba pikemat aega paksu laia lund. Talv on suurepärane!