Kǿbenhavn I

Nüüd siis lubatud ülevaade Taani riigi külastamisest. Kolmapäeva hommikul võtsin rahulikult, nii nagu lubatud- pakkisin ja pesin end puhtaks, sõin ja kutsusin takso. Takso oli Eestimaa takso ja taksojuhiks punapäine suurt kasvu vene rahvusest viiking, kes pool teed vaikis ja hakkas siis järsku rääkima teede olukorrast Tallinnas- teema, mida ma eriti ei valda... Lisaks sellele oli talle ilmselt jäänud mulje, et ma jään kohe kohe lennust maha- arvestades tema kiirust ja väikseid kõrvaltänavaid, mida mööda ta kihutas. Mina istusin kramplikult tagaistmel ja mõtlesin, kas oleks väga ebaviiskas teda korrale kutsuda. No igatahes viis ta mind ühes tükis kohale, aga ma kahtlen kas ma julgen enam selle firma poole pöörduda... Kõigele lisaks ei olnud tal ka vahetusraha, kuna olin päeva esimene klient, nagu ta häbelikult seletas. Nii olin sunnitud oma kodinad taksosse jätma ja lennujaama tormama raha vahetama- sellega tulin õnnelikult toime.
Lend jäi pool tundi hiljaks, nii et jõudsin juua ühe ülehinnatud latte ja lugeda läbi kõik prügiajakirjad, mis ma lennukisse kaasa tahtsin võtta.
Lõpuks olimegi õhus ja pooleteise tunni pärast Kop´is.
Juba hommikul oli mulle teatavaks saanud, et SAS streigib ja selle tagajärgi nägin kohe ka lennujaamas- ooteruumid olid tühjas, tabloodel vilkusid 75% lendude juures kiri "cancelled"...
Järgmise ülesandeda pidin leidma koha, kust väljub buss 250- see polnudki nii lihtne, kuigi kõik kohad olid silte ja suuniseid täis- ühel hetkel nad lihtsalt lõppesid, ja seal ma siis seisin- õnneks kimas minust just eelnimetatud buss mööda ja tormasin sellele järele ja jõudsin õnnelikult peale. Jõudsin juba rõõmustada, et ma nii edukalt orienteerun. Nüüd ei tulnud teha enam muud kui oodata peatust Rǻdhuspladsen. Sellega loomulikult probleeme ei tekkinudki. Probleem tekkis aga hotelli leidmisega. Kaardi järgi otsustades ei oleks see pidanud sugugi raske ülesanne olema, vastuvõtjad olid kaardi servale kirjutanud, et bussipeatus on hotellist umbes 5 minuti tee kaugusel- sellest hoolimata õnnestus mul ligi tund aega ekselda ja leida kõikvõimalikke muid kohti (kohvikud Moskva ja Woodstock, Hard Rock Cafe, Kentucky Chicken Wings ja maailma kõige väiksema mehhiko restorani, mis koosnes baariletist ja kolmest pukist selle ees ning kus kõik oli võõbatud erkpunaseks). Lõpuks leidsin ka hotelli, ise veel kirusin, et taanlased tänavasiltidega nii koonerid on. Tuba oli pisike ja kulunud mööblit pungil täis, kuigi jättis suht hubase mulje- eriti meelidis mulle rõdu, mis avanes otse tänavale. Pakkisin end lahti, sõin kodust kaasavõetud ahjuliha-võileiba ja tegin plaane õhtuks. Kuna hotelli kõrval asus Nationalmuseet, mille külastamine on tasuta, siis otsustasin end natuke harida Taani ajaloo suhtes. Muuseum oli hiiglasuur, ja selle tunni ajaga jõudsin uurida ainult varakristlikku perioodi- hulgim ruunidega kaetud riste, pealuid ja muud põnevat. Siis oli kell 5 ja muuseum läks kinni ning mina suundusin poode otsima. Enamusel naissoost isikutel on omapärane võime leida koheselt üles lähim H&M- nii ka minul. Ja tund aega seal veeta pole ka mingi probleem. Kell 6 pandi aga kõik poed kinni (välja arvatud Esprit, kuhu ma sisse marssisin. leidsin endale püksid, mis olid 70% alla hinnatud, ainuke number rippus veel ja ootas mind. Loomulikult olid need parajad ja ma ostsin nad kõhklemata ära). Siis jalutasin natuke peatänaval, ostsin ühe hirmkalli aga maitsva hotdogi ning läksin hotelli magama.