veel üks raisatud päev

..üldiselt on mu töö täis jalgade rakkujooksmist ja asjaajamist ning ise unes näen ma paberivirnu, mis vajavad kooskõlastamist ja ragistan tööalaseid probleeme, millele ilmsi lahendust ei leidnud. Aga aeg-ajalt tekivad sellised päevad, kus post-it´ite kuhja alt märkmiku ei paista ja sellest hoolimata jõllitan ma tühjal pilgul arvutiekraani ja ei tee absoluutselt midagi asjalikku. Selle asemel kirjutan ma blogi või kondan orkutis või lobisen msn´is... või tõesti ei teegi midagi ja passin. Loen minuteid. Ja mittemiski ei suuda mind häälestada töölainele...Täna on üks nendest päevadest, seetõttu olengi suutnud kirjutada blogisse kaks sissekannet... Nüüd on võiduka finishini jäänud 14 minutit ja näis, kas suudan selle päeva tõepoolest lõpetada nii, et midagi asjalikku ei teegi. Kõige hullem on muidugi see, et tegemata asjad tuleb homme ära teha, või ülehomme- ja eks neid koguneb jõudumööda juurde kah ja mida suurem see hunnik on, seda halvavamana (missõnaseenüüdon- ikka halvavana vist, nüüd jooksis küll aju kokku) see mõjub...Ok, see halvama-sõna suutis mind nüüd küll endast välja viia- tundub, et see on tänase päeva tipphetk... Lõpetan nüüd.