varblaste dresseerija

Lõuna ajal tegelesin varblaste dresseerimisega. Mõtlesin, et teen endale ühe mõnusa pikniku lähedalasuvas pargis (tegelikult on see viimastel päevadel lausa traditsiooniks saanud). Õelt saadud idee tõttu ostsin tüki valgehallitusjuustu, ühe väikse oliiviciabatta ja natuke puuvilju ja mahla ning otsisin ühe mõnusa istekoha pargis. Loomulikult olid kohe varblased kohal ja kuna nad on kuuldavasti kaduv tõug üle euroopa, siis otsustasin neid natuke turgutada oma maitsva ciabattaga. Eriti võluvad olid noored uljaspead, kes ei kartnud ka sõrme vahelt saia vastu võtta, vanad jäid siiski reseveerituks ning eelistasid maha visatud pudemeid. Tuvid õnneks meie pidusööki segama ei tulnud. Väga südantsoojendav oli see kõik. /ma tean ühte inimest, kes saadab mind ilmselt esimese asjana pesema, kui ma genfis randun :)/
*
Hommikust saadik murran pead. Töö juures on maja ette pargitud auto, millega keegi sõidab peale tööd surfama. Ja nüüd ma mõtlen, kes see küll võiks olla- kõik nii ontlikud kontoriinimesed kui veel olla saab. Noh, mitte et kontoriinimene surfata ei võiks...
*
Leidsin internetist pooljuhuslikult ühe huvitava raadio: www.nostalgie.fr ja nüüd kuulangi töötamise taustaks prantsuskeelset vadinat ja vanu hittlugusid prantsusmaalt ja mujalt maailmast. Väga teistsugune kogemus vahelduseks tavalisele mürale.