nohu

Pagana pihta kuidas ma jälestan nohu! Praegu on mul just see kardetud vaevus kallal- nina voolab nagu mahlakask, õhk ei käi läbi ja kõigele lisaks vaevavad mind maavärinaid esilekutsuvad aevastusekärakad. Ninaümbrus on nuuskamisest punane ja marraskil, silmad pidevalt vett täis ja huuled läbi suu hingamise kuivad ja lõhenevad. Appiii!

hähh!

Ma tahaksin nüüd natuke väljendada oma sügavat nördimust selle üle, et hoolimata kevadest oli ka täna hommikul -5 kraadi krõbedat külma ja järgneva paari päeva jooksul (õigemini küll öö) peaks temperatuur langema lausa -20 kraadini. Brrr. Kus on kevad, ma küsin!
Eile käisin ma muidu ühe sõbrannaga kinos vaatamas filmi "Geisha memuaarid". Ja jäin väga rahule- ilus ja huvitav film, täielik kultuurielamus- tekkis kohe tahtmine sõita kirsside õitsemise ajaks Jaapanisse ja jalutada sealsetes parkides, mille stiil ja kujundus mulle väga istuvad. Nüüd loeks veel hea meelega ka selle raamatu läbi, mida ma küll kunagi ennevanasti olen juba lugenud aga kohe üldse ei mäleta sisu.

varsti algabki kevad

Juhhuu, täna on siis see päev kui algab kevad. Täpsemalt 20:26. Reedel hakkas tunduma, et ongi see kauaoodatud kevad käes- päike siras selges sinises taevad ja õhk oli meeldivalt soe... Igal pool vulisesid kõnniteedel väikesed ojakesed ja nägin isegi esimest künnivarest värskelt lumekatte alt väljasulanud mullalapikest sonkimas. Varblased ja tihased lärmasid üksteise võidu siutsuda. Ja siis laupäeva õhtul muutus ilm radikaalselt- taevas tõmbus tihedalt pilve ja hakkas sadama paksu lund. Ja nii ka pühapäeval- suured pehmed räitsakad muudkui keerlesid ja keerlesid, kuni õhtuks tõusis tugev tuul, mis siis majade vahel ringi mühistas. Täna hommikuks oli tuul vaibunud, päike siras jällegi taevas, kuid õhk oli talviselt karge- -5. Ja kui toas võis veel lootusi hellitada, et kevad on tulekul (kuna taevas oli sinine ja päike ere), siis nüüd on taevas jälle pilve tõmmanud ja ähvardab jällegi sadama hakata. Kuid hoolimata sellest, et ilm ei taha koostööd teha, on siiski rõõmustav, et kevad ametlikultki algab- asi seegi. Vähemasti võib peale tänast õhtut julgusega nõuda päikest ja sooja ja kevadlilli :) Oi kuidas tegelikult hing ihkab juba sooja, talveriided tunduvad nii ahistavad ja pimedus masendavalt... Hea meelega pakiks oma kohvri ja sõidaks kuhugi soojale maale nagu enamus mõistlikke inimesi ja tuleks tagasi alles siis kui temperatuur seda soosib. Järgmine aasta peab vist plaane vastavalt sellele seadma...

Tervishoiust

Pole väga ammu vaevunud siia midagi kirjutama. Nüüd aga on see hetk, kus võiks end käsile võtta- igas mõttes. Täna oli meil töö juures tervisekontroll. Esimese asjana sain teada, et istun liiga lähedal arvutiekraanile. Siis sain teada, et keha rasvasisaldus on 33,midagi ja see on liiga palju- normaalne oleks maksimaalselt 27. Järelikult hakkan nüüd rasvavaesemat toitu sööma, hüvasti maiustused, liha ja juust ning muud hõrgutised! Siis selgus, et mul on pingeid turjalihastes ja seda parandaks massaaz (no mis saaks mul selle vastu olla, kui vaid tööandja tööst tingitud pingeid leevendaks-kallis lõbu ju) või ravivõimlemine. Muud asjad olid vist korras- nägemine, ja süda ning kopsud. Ah jaa, vererõhk oli madal aga selle koha pealt ei osanud arst midagi asjalikku öelda- mis siis ikka. Vereproovi tulemused saadetakse hiljem järele, näis noh mis hädad mind veel kummitavad. See selleks. Muidu on meil endiselt talvised meeleolud, kuigi temperatuur on tõusnud nullilähedale ja lumi juba vaikselt sulab. Kõik on hall ja trööstitu aga samas on õhus tunda just sedasama sulamise lõhna... Tihased kah laulavad... Kõik see annab lootust.