eluke veereb

Eile nägin ma trollipeatuses järgmist pilti: vanamees lükkab enda ees ratastooli ja ratastoolis istub kleenuke süsimust koeranäss. Vanamees peatub kohvik Energia ees ja astub koerakesega sinna sisse. Einestama ilmselt. Ratastooli jätab ukse taha. Ja siis tuli mul meelde, et olin mõni nädal tagasi näinud ilmselt sedasama tühja ratastooli seal Energia kohviku ukse taga ja mõtisklenud, kuidas ometi tühi ratastool sinna sai ja miks.... Nüüd ma siis tean.

Eile käisin ka Raekoja platsi jõululaadal ja ostsin glasuuriga piparkooki (kuusekujulise)- imemaitsev oli ja täna lähen ostan veel...

ühiskonna surve

ma tunnen ühiskonna survet, et peaks siia midagi tarka või rumalat kirjutama. Ja otsustangi ennetada oma arvutkat lugejaskonda, et ei tekiks siia järjekorde teade, et "kirjuta siis ometi midagi".
Põnevat taimekasvatusest:
- mu tomatid said lõpuks valmis- need, mis potis kasvasid, ühe sõin juba ära. Kaks ootavad järge ja siis võib nad välja visata lõpuks. Pole teistel õigeid lehtigi küljes enam.
- minu kärbsesööja otsustas talve saabumise puhul närtsida. Mine sa võta nüüd kinni, kas tal hakkas liiga soe või külm, sai ta liiga palju vett või liiga vähe.... Ja kärbseid pole ma talle ka andnud kuna silt poti peal keelas selle rangelt ära. Kahju. Mitte kärbsesöömise vaid taime närbumise seisukohast.