külm on ju

Kõrvaltoa naabrinnal olid juba eile kaks paksu kampsunit seljas ning silmitsedes meie külmast siniseid näolappe üleoleva heatahtlikkusega, küsis ta "Kas te siis ilmateadet ei vaatagi????" Kõhklev-nõusolev mõmin kostus meie kõigi suust ning keegi poetas, et "..pidi ju natuke jahedamaks minema...". Millepeale kostis teadjam, et "no ma teadsin kohe, et läheb väga külmaks, kui öeldi, et skandinaavia õhumass liigub siiapoole...". Jaa, tuleb kõrvataha panna. Täna oli hommikul igatahes +5 kraadi ja see ei ole enam inimlik. Mina igatahes koukisin väheke toekamad saapad kapist välja ja kaalusin tõsiselt villase mantli selgapanemist. Vähemalt piiritajad juba piiritavad taevas- teeb südame soojaks.

aipagan

tuleb välja, et toomingad õitsevad juba...

rohenäpp

Viimasel ajal on hakanud tunduma, et sellest linnastumisest hakkab kõrini saama. Sümptomid on järgnevad:
1. vastupandamatu soov kõndida muru peal asfaldi asemel (kasutan seda võimalust üpris mõõdukalt, st kui otsetee viib üle muru, siis ma seda ka kasutan- jah, selle kohta oli ju üks kurjakuulutav multikas kunagi, brr. Ärge siis imestage, kui minu asemel väike põrsas ametnikku mängima hakkab.)
2. vastupandamatu soov sõrmipidi mullas songerdada- noh, selle asja ma lahendasin ära paari lillepoti ja 10 liitri musta mullaga- mmm, esiteks ajab mind juba mulla lõhn täiesti hulluks (selle kohta on jällegi kurjakuulutav väljend "mulla lõhn on man"). Edasi sel teemal ei fantaseeriks. Ja mullased küünealused likvideerin vee ja seebiga...
3. vastupandamatu soov kasvatada taimi- noh, kuna mul on olemas pirakad lillepotid ja must muld, siis tuli osta vaid seemneid. Otsustasin rõdutomatite ja kuumaasikate kasuks (viimaseid on mu toakaaslane töölt mitu aastat edukalt kasvatanud- et muudkui pistad mulda, ja juulis kannavad vilja, nii et mühiseb). Tomatid said natuke varem mulda ja idanesid üliedukalt- probleem on nüüd selles, et ma ei tea, mida kõigi nende rõdutomatitega peale hakata- meie rõdule mahub neid heal juhul paar tükki kasvama, kuhu ma ülejäänud 50 tükki panen. Minema visata ei raatsi, ikkagi oma käega kasvatatud- paar tükki saab mõnele sõbrale/töökaaslasele ära sokutada. Õnneks on nad praegu kõik ühes potis ja kõigest paari sentimeetri suurused. Juba kujutan ette, et peaks vist trepikotta panema sildi: ära anda rõdutomatid. tasuta.
Kuumaasikad said eile mulda ja idanema pole veel hakanud aga ka nendega võib sarnane probleem tekkida, kui nad massiliselt vohama hakkavad (selle koha peal tuleb mul meelde kurikuulus raamat Trifiidide päev)
Vot nii.

mõõdukalt hull temp

No sellist asja pole mina veel teinud nagu ma täna tegin. Sain oma kaljukitseliku rahumeelsuse ja planeerimisvõime juures hakkama ühe ootamatu tembuga. Kuidas see kõik lõppeb, ei oskagi öelda. Asi sai alguse sellest, et kuskilt heast kohast tuli mulle e-mail pakkumisega lennata Stockholmi 0.- krooniga (mis iseenesest mõista tähendas seda, et tuleb maksta lennujaamamaksud, mis olid a la 400 krooni edasi-tagasi lennu pealt) ja mina siis jutu sees mainisin seda ühele heale sõbrakesele T.le, kes arvas, et oh milline vägev pakkumine, et haarame aga sellest kinni. Mille peale allakirjutanud logis end FlyNordic´u kodulehele ja ostis kahed piletid stockholmi ja tagasi (rääkimata sellest, et see on üldse esimene kord, kui ma krediitkaardiga internetis midagi ostan, oli terve kodulehekülje ostmisele pühendatud lehekülg sulaselges rootsi keeles- muukisin end sellest läbi ja enne kui aru sain, olimegi T´ga kahe pileti omanikud. Mida me seal Stockholmi sumedate jaanikuu öödega (2 ööd kohapeal) peale hakkame, on praegusel hetkel teadmata.
Ja kõige tipuks selgus mõni tund tagasi, et tegemist on samade kuupäevadega, kui toimub suuremat sorti pidustus Järvakandis ehk siis Rabarock. Õnneks polnud mul Rabarocki pilet veel omandatud (muidugi kui oleks olnud, siis ilmselt oleks ma Stockholmi jaoks mõned muud kuupäevad valinud).
Sõber T ei lasknud sellest kokkusattumusest end samuti häirida ja nüüd me siis olemegi kaks küllaltki unikaalset isendit, kes lendavad Rabarocki ajaks lihtsalt Stockholmi. Milline pühaduseteotus, mõtleb nii mõnigi ilmselt... Aga samas väga originaalne, kas te ei leia.
Nüüd on siis vaja leida vaid mõni taskukohane öömaja Stockholmi kesklinna kandis või siis piisavalt lõhnav sirelipõõsas, kuhu oma magamiskotiga kerra tõmmata.
Noh, vähemasti olen ma saanud hakkama tõelise kevadhullusega...

üle pika aja

Ammu pole saanud mahti midagi kirjutada. Tööd on kuhjas üle pea ja aeg kappab ülima kiirusega tuleviku suunas. Või midagi taolist. Õnneks on nüüd kevad juba käes- väljas on üpris soe, lilled õitsevad pungad puudel jne.... Midagi pole parata, kohe tunneb elust rohkem mõnu, kui päike väljas. See pimeduseaeg mõjub ju nii rusuvalt ja kurnavalt.

Tahaks nüüd rääkida millestki põnevast aga ei olegi midagi sellist rääkida- lihtsalt tunnen kevadest rõõmu ja see on kõik.

PS! elu võiks natuke hoogu maha võtta küll....